Eelmisel talvel juhtusin lugema artiklit, kus kirjutati, et selleks, et ebaküdoonia kandma hakkaks, peab olema vähemalt kaks põõsast. Minul oli aias aga ainult üks ning pärast sellist teavet olin justkui leidnud põhjuse, miks juba 3-aastane põõsas ei ole näidanud ei ühtki õit, viljadest rääkimata. Kuna ebaküdoonia on üsna laiutava iseloomuga põõsas (ja peab ütlema et mitte eriti atraktiivne), siis tegin juba talvel otsuse, et selle põõsa kolin oma aiast ära. Kui kevadel aga põõsas esmakordselt oma õisi näitas, siis otse loomulikult otsustasin välja kaevamisega veel pisut oodata. Suve jooksul aga oh üllatust, selgus, et põõsal on esmakordselt ka viljad küljes. Ja nii ma sügist ning esmast saaki ootama jäingi.
Septembri lõpus, enne oodatavaid esmaseid öökülmi, tõin saagi tuppa ning mõne nädala pärast jõudsin ka nende hoidistamiseni. Juhtusin lugema ka üht nippi, kuidas ebaküdooniat lihtsalt ja ilma suurema kaoseta hakkida (vt. siit). Purki panemiseks kaalusin lõigatud tükid ära ning segasin juurde täpselt sama palju suhkrut kui oli ebaküdooniaid. Pildil olevast hunnikust sain kolm purgitäit mõnusalt krõmpsuvat toorhoidist, mida lisaks tee sisse panemisele meeldib mulle ka niisama lusikaga süüa.
PS! Viimase aja avastus on, et kui sellele ebaküdoonia siirup-hoidisele gaseeritud vett lisada, siis saab sellest mõnusalt hapuka limonaadi :)
Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ (13.05.2016)
Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ esimene saak (sügis 2016)
Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ esimene saak (sügis 2016)
Ebaküdooniaviljade puhastamisest järele jäänud südamikud
Ebaküdooniaviljade viilud
Suhkruga segatud ebaküdoonia toorhoidis