Hüatsindid

Üldiselt ma toas väga lilli ei kasvata. Õues on lihtsalt oluliselt mugavam ja lihtsam. Aga kui kevade hakul saabuvad toidupoodi müügile hüatsindid, siis nendest on mul ikka raske mööda kõndida. Ühelt poolt on see selge märk, et kevad pole enam (väga) kaugel. Ja teisalt meeldib mulle väga nende lõhn. No ja kobarhüatsint on lihtsalt armas. Nii juhtub vahel ikka, et mingi tundmatu hüatsint satub mu ostukorvi, sealt tuppa ning lõpuks ka õue. Aga kuna ma olen piisavalt laisk aednik (mis kord on juba maha saanud, siis seda väga välja ei kipu uuesti võtma, mis kevadistele sibullilledele aga meeldiks), siis võib kohata mu aias erinevas vanuses ja väljanägemises hüatsinte :)

Sinine kobarhüatsint (07.05.2022)

Valge kobarhüatsint (07.05.2022)

Ploom ja murel 2015 vs 2021

Kui sel aastal luuviljalised taas valgeks said võõbatud, siis meenus üks kunagine pilt, mis pärast valgendamistööd aias sai tehtud. Tundus hea ja sobiv võimalus see ülesvõte uuesti teha, et näha, mis vahepeal 6 aastaga muutunud on :)

Mis viimasel pildil pole hästi näha on see, et tegelikult on nende kahe vahel nüüdseks juba kolmandat aastat ka nooruke maguskirsipuu “Arthur”.

• 

  Valgendatud maguskirsipuu “Meelika” ja ploomipuu “Ave” (märts 2015)

• 

  Eespool ploomipuu “Ave” ja taamal maguskirsipuu “Meelika” (14.04.2021)

Kevadine pritsimine

Eelmise aasta ploomisaak jäi üsna kesiseks. Mitte, et poleks ploome olnud, aga need osutusid erinevatel põhjustel mittesöödavaks. Päris palju ploome mädanesid näiteks hoopiski ära. Asja uurides selgus, et kimbutamas oli puuviljamädanik, mille vastu võiks olla rohtu kevadise viljapuude pritsimise näol. Ja seejuures on sobivateks vahenditeks juba rooside tahmlaiksuse ennetamisest tuttavad raud- ja vasksulfaat.

Nende vahendite puhul oli aga juba kogemus olemas, et usu juhendit, mis ütleb, et ära metallist töövahendeid kasuta. Olin selleks tarbeks rooside puhul kasutanud varem 1-liitrist plastikust käsipritsi. Nüüd tekkis juba varakult kahtlus, et sellise pritsiga ma neid puid pritsima jäängi. Suuremates e-poodides ringi vaadates ei tuvastanud ma aga ühtegi suuremat ja jõudsamat töövahendit, millel metallist osi poleks. Egas’ midagi, tegin raudsulfaadi lahuse valmis, panin kõik vajalikud kaitsevahendid selga ja asusin oma olemasoleva pritsiga tööle. Käsi oli tihedast vajutamisest juba õige pea väsinud ning et kas nüüd see ka kõikjale seal puul jõudis – muidugi mitte. Aga no mis seal ikka. Lohutasin end, et andsin endast parima ning vast miskit on ikka kasu.

Paar päeva tagasi sattusin aga ühe suurema puukooli lähedusse ja mõtlesin piiluma minna, et mida juba pakutakse ning ehk hakkab miskit toredat silma, mis kuhugi õnnestuks aias ikka veel paigutada. No leiduski.

Teekond unistuste aiani

Lopsakad lillepeenrad, varjupakkuvad puud ja kaunid põõsad, lookas viljapuud ning marjapõõsad, värsked ja maitsvad aed- ja köögiviljad, jooksu- ja mänguruum lastele ning koht või paar, kus korraks maha istuda ja seda kõike nautida. Just selline on minu jaoks üks unistuste aed. Ainult et kuidas see kõik umbes 700-ruutmeetrisesse linnaaeda ära mahutada? Sellele küsimusele asusin vastust otsima üle kümne aastat tagasi, mil tuli tühjale maalapile oma aeda rajama hakata.

Tikrimaias siilipoiss

Täna tabasime tikripõõsa all toimetamas ühe maia siilipoisi. Või tüdruku :)

Rabarberikoogiaeg on käes!

Uus aiasaaduste hooaeg on ametliku stardi saanud mahlase ja krõmpsuva rabarberiga. Nagu juba iga-aastaselt tavaks saanud, siis läks üks rabarbripuhmas aprilli alguses katteloori alla. 10. aprilliks olid seal juba nii umbes sõrmepikkused vennikesed, millest 15 päevaga sirgusid aga esimeseks hooaja koogiteoks vägagi parajad tegelased.

Katteloori all kosunud rabarber (10.04.2020)

Hooaja esimesed rabarberid (25.04.2020)

Millegipärast tundus, et see aasta oli esimene rabarberikook varasem kui tavaliselt. Kuidagi oli kinnitunud mälusse 1. mai kui tavapärane esimene rabarberikoogi tegemise päev. Aga võta näpust, selgub, et vähemalt 2016. aastal sai esimesed rabarberivarred koogi sisse pistetud samuti juba 24. aprillil. Muuseas ka kook oli tookord sama, mis sellel aastalgi ;)

Siis kui väikesest saab suur

Iga kord kui aeda saab toodud uus elanik, siis algab ootus, et millal küll noorukesest taimekesest kasvab suur ja tugev tegelane. Mõnikord võtab see vähem, mõnikord rohkem aega, kuid mingil hetkel jõuab kätte aeg, mil selgub, et tuleb seda kasvu nüüd hoopis piirama hakata.

Sel aastal tähistab meie aias kasvav kirju kadakas ‘Blue Carpet’ oma 10. aastapäeva. See tähendab, et sirutusulatus on viimastel aastatel kasvanud aegajalt nii suureks, et vajab vahepeal piiramist. Sel kevadel võtsin piiramise taas ette.

Kevadine ilupõõsaste lõikamine

Märtsi keskpaigas kui olin viljapuude lõikamise selleks aastaks lõpetanud, sai alustatud ka kevadise ilupõõsaste lõikamisega. Meie aia põõsad, millest kevadeti kääridega üle käin on jaapani enelad, aedhortensiad, Thunbergi kukerpuud, lodjap-põisenelad ja kontpuud.

Kuidas ma neid siis tavaliselt lõikan?

Varane kevad veebruaris

Seekordne kevad on õige varajane. Veebruari alguses avastasin kuidagi ootamatult, et lumeroos on juba täies õiteilus ning ka teised kevadekuulutajad on peenras end üha uhkemalt näitamas.

Lumeroos täies õieilus (02.02.2020)

Lumeroos (02.02.2020)

Söödav kuslapuu (Lonicera caerulea) kevadet tervitamas (02.02.2020)

Talvituma jäänud porrulauk (02.02.2020)

Lumeroos täies õieilus (02.02.2020)

Kopsurohi (Pulmonaria) ‘Rasperry Ice’ valmistub juba õitsemiseks (02.02.2020)

Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) valmistub õitsemiseks (02.02.2020)

Topeltõielised lumikellukesed (24.02.2020)

Märtsikellukesed (24.02.2020)

Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ (24.02.2020)

Söödav kuslapuu (Lonicera caerulea) (24.02.2020)

Ühtpidi valmistab ärkav aed ja avanevad õied rõõmu. Samas aga teeb viljapuude või -põõsaste liigvarajane ärkamine ka pisut murelikuks – mis siis kui tuleb veel karmimaid külmakraade, mis seavad ohtu tulevase viljasaagi. Aga mis seal ikka, jääme lootma ja ootama parimat.

Ärkav märts

Krookus ‘Lady Killer’ (24.03.2019)

Lumeroos (24.03.2019)

Koduaia lumikellukesed (24.03.2019)

Lumeroos (24.03.2019)

Märtsikellukesed (24.03.2019)

Tulbid oma etteasteks jõudu kogumas (24.03.2019)

Harilik püvilill (Fritillaria imperialis) ‘Rubra’ annab endast ka juba märku (24.03.2019)

Jaanuarikuine aed

Talvised Thunbergi kukerpuud (Berberis thunbergii) (27.01.2019)

Kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’ (27.01.2019)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’ (27.01.2019)

Hiigel-elupuu (Thuja plicata) ‘Whipcord’ (27.01.2019)

Lumine eesaed (27.01.2019)

Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Pink Princess’ (27.01.2019)

Esiplaanil kaselehine enelas (Spiraea betulifolia) ‘Tor’ (27.01.2019)

Harilik kadakas (Juniperus communis) ‘Gold Cone’ (27.01.2019)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’ (27.01.2019)

Elupuud, läiklehine mahoonia ja kontpuud lumes (27.01.2019)

Harilikud elupuud (Thuja occidentalis) ‘Degroot’s Spire’ (27.01.2019)

Pirnimoositegu

Meie aia ainuke pirnipuu ‘Pepi’ on sel aastal eriti lookas ning pirnisaak on tõeliselt tubli. Kuna pirnid enam hästi puu peal ei püsi ja mahakukkunud kogus oli nii suur, et enam süüa ei jaksanud, võtsime ette laupäevase pirnimoosi keetmise.

Netiavarustes pirnimoosi retsepte uurides ja inspiratsiooni kogudes sai lõpuks potti pistetud järgmised koostisosad:

Suvine mai

Selle aasta maikuu oli nii suviselt soe, et aias kasvas ja õitses kõik justkui välgukiirusel. Nii ei jõudnud ka mõned aiaelanikud üldse pildile, kuna pildistama jõudes oli nende õiteilu juba möödas.

Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) (06.05.2018)

Õitsemisega lõpusirgel olev lumeroos (06.05.2018)

Õitsemiseks valmistuv punane kõrge harilik püvilill (Fritillaria imperialis) ‘Rubra’ (06.05.2018)

Õitsemiseks valmistuv punane kõrge harilik püvilill (Fritillaria imperialis) ‘Rubra’ (06.05.2018)

Kirju püvilill (Fritillaria meleagris) (06.05.2018)

Tärkav Arendsi astilbe (Astilbe x arendsii ) ‘Fanal’ (06.05.2018)

Värdforsüütia (Forsythia x intermedia) ‘Spring Glory’ (06.05.2018)

Õitsev söödav kuslapuu (06.05.2018)

Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) (06.05.2018)

Tulp (Tulipa) ‘Suncatcher’ (13.05.2018)

Nooruke Lamarcki toompihlakas (Amelanchier lamarckii) (06.05.2018)

Rabarber (06.05.2018)

Tundmatu tulp (13.05.2018)

Tulp (Tulipa) ‘Rems Favourite’ (13.05.2018)

Kasvamist alustav kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’ (13.05.2018)

Esimese talve üle elanud harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis) ‘Gold Heart’ (13.05.2018)

Tulp (Tulipa) ‘Rems Favourite’ (13.05.2018)

Arendsi kivirik (Saxifraga arendsii) ‘Schneeteppich’ ja Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Aurea’ (13.05.2018)

Punane kõrge harilik püvilill (Fritillaria imperialis) ‘Rubra’ (13.05.2018)

Kirju püvilill (Fritillaria meleagris) (13.05.2018)

Punane kõrge harilik püvilill (Fritillaria imperialis) ‘Rubra’ (13.05.2018)

Tundmatud tulbid (23.05.2018)

Lauk (Allium) ‘Gladiator’ Thunbergi kukerpuude embuses (23.05.2018)

Siis kui Arendsi kivirik (Saxifraga arendsii) ‘Schneeteppich’ end astilbe (Astilbe) ‘Colour Flash’ põõsasse kasvama sätib, on tulemuseks maikuus õitsev astilbe (23.05.2018)

Esiplaanil kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’ (23.05.2018)

Aedbergeenia (Bergenia) ‘Ouverture’ (23.05.2018)

Varajane madal aediiris (23.05.2018)

Jeffrey jumalatelill (Dodecatheon jeffreyi) (23.05.2018)

 

Saagikoristusaeg!

Ilmselge … see aasta on kirsiaasta! Vähemalt meie Meelika on olnud ülimalt tubli. Aga eks muidugi ka ilmaolud on seekord olnud eriti soosivad. Olime juba aegsasti puu hoolega võrgu sisse pakkinud, nii et murelid said hea võimaluse end korralikult mustjaspunaseks küpsetada. Ja kuna puu oli nii hoolikalt ära pakitud, siis tuli peale lindude ka kahejalgsetel kirsisõpradel kuulekalt teispool võrku oodata seniks kuni viljad õige magusaks olid saanud :)

Õitevahus kirsipuu

Selle aasta kevad tundus kuidagi eriti pikk ja külm. Aga kui kõrvutada selle ja eelmise aasta paaripäevase vahega tehtud kirsipuu pilte, on näha, et kirsipuu õitevaht saabus sel aastal siiski pisut varem.

Maguskirss ehk murel (Prunus avium) ‘Meelika’ (07.05.2017)

Õitsev maguskirss ehk murel (Prunus avium) ‘Meelika’ (09.05.2018)

Kevadekuulutajad

Aiahooaeg on lõpuks ühe ilusa kevadise nädalavahetuse ja aia korrastamisega ametlikult avatud. Kui ma laupäeval hoolsalt vanu taimepealseid peenras lõikasin ja samal ajal juba õitsema hakanud märtsikellukeste üle rõõmustasin, avastasin, et ma pole ainuke, kes esimesi kevadlilli imetlema on tulnud.

Juba lapsest saati on teada, et kui kevadel näed kollast liblikat, siis tuleb kuldne suvi, kui kirjut, siis kirju. Minul oli eile aga esimene kohtumine hoopiski mesilasega. Huvitav kas see võiks ennustada töökat suve …  :D

Märtsikellukesed ja esimene mesilane (07.04.2018)

Lumikellukesed (09.04.2018)

Märtsikellukesed (09.04.2018)

Märtsikellukesed (09.04.2018)

Märtsikellukesed (09.04.2018)

Lumikellukesed (09.04.2018)

Krookus ‘Tricolor Sieberi’ (09.04.2018)

Krookus ‘Lady Killer’ (20.04.2018)

Perepuu võra kujundamine

Väikese aia puhul tundub perepuu igati mõistlik ja hea valik. Nii ka meil. Pereõunapuu oli üks meie esimesi aiaelanikke. Kõik oli ilus ja kena senini, kuni algaja aednikuna avastasin, et viljapuud vajavad ka lõikamist. Niisiis tuli asuda end selles osas harima ja koolitama, sest ei hakka ju kolme vitsalaadse puu pärast endale mingit inimest palkama. Läbisin koolituse, lugesin ja vaatasin läbi portsu paberkandjal ja elektroonilisel kujul materjali ning tundus, et mingi ettekujutus ja arusaamine asjast hakkab täitsa tekkima.

Järgmine hetk seisin vapralt oma kolme õunapuusordiga perepuu ees ja … sain aru, et see on siiski miskit hoopis teisest mastist. Ma ei hakka kirjeldama neid aastaid, mil ma vandusin, et ma isegi ei vaata enam ühegi perepuu poole, sest nende lõikamine on vaid üks rist ja viletsus ning nuputasin, et kuidas sellest imeloomast oma aias mingigi mõistliku asja saaks. Kuniks ma ühel kenal päeval jõudsin minu jaoks lausa kuldaväärt materjalini:

Viljapuude kevadine lõikamine

Kevade saabudes hakkab aedniku pilk taas hindavalt viljapuid takseerima, et vaadata kas või mis suunamist või ära lõikamist vajaks. Ja kuigi ma tegelikult eelistan võimalusel suvist viljapuude lõikust, siis on kevadisel lõikusel siiski ka omad eelised. Või nagu Väino Eskla ütleb, on tegu teineteist toetavate lõikustega. Aga kuidas seda siis teha? Panen kirja olulisemad punktid, millest ise lõikamisel lähtun ning mõned lingid internetiavarustest, mida on hea meeldetuletuseks vahepeal üle vaadata.

Uue aasta plaanid

Ega seda “uut aastat” ilma plaanide paika panemiseta alustada ikka ei saa. Nii jäingi ühel päeval mõtlema, et mis sellel aastal aias tehtud võiks saada … 

Jaanuarikuu aed

 

Kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’ (13.01.2018)

Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Pink Princess’ (13.01.2018)

Kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’ (13.01.2018)

Harilikud elupuud (Thuja occidentalis) ‘Degroot’s Spire’ (13.01.2018)

Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Pink Princess’ (13.01.2018)

Härmas pargiroos ‘Hansaland (RgH)’ (13.01.2018)

Verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) ‘Sioux Falls’ (13.01.2018)

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Mr. Bowling Ball’ (13.01.2018)

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Tiny Tim’ (13.01.2018)

Arendsi kivirik (Saxifraga X arendsii) ‘Rosakönigin’ (13.01.2018)

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Degroot’s Spire’ (13.01.2018)

Harilik kadakas (Juniperus communis) ‘Gold Cone’ (13.01.2018)

Jaapani enelase (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’ talvised õisikud (13.01.2018)

Talvine tähklavendel (Lavandula angustifolia) ‘Munstead’ (13.01.2018)

Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) (13.01.2018)

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Miky’ (13.01.2018)

Hiigel-elupuu (Thuja plicata) ‘Whipcord’ (13.01.2018)

Rooside ettevalmistus külmakraadide saabumiseks

“Lubab külma: mida teha, kui roosid on katmata?” vaatas mulle ühest Eesti veebiportaalist vastu suur pealkiri. Midagi mulle. On hea lugeda, et senine tegevusetus roosipeenras, leiab heakskiitu ka spetsialistidelt. Seda küll siis just katmise osas. Tean ju küll, et roosidele väike külm ei tee veel midagi, aga no vähemalt kalendri järgi on ju ikkagi juba mõnda aega talv ja vahel siiski turgatab pähe mõte, et ehk võiks siiski juba “ettevalmistused talveks” tehtud olla.

Nüüd aga kui teistel töörinnetel lõpuks ka pisut hinge saab tõmmata ning ilmateade ka pisut kangemaid külmakraade lubab, on viimane aeg oma roosid üle vaadata ning neile talveks siiski pisut tuge pakkuda.

Head uut aastat!

Uuel aastal
uued vembud,
uued tarkused
ja tembud,
uued plaanid,
uued mõtted,
uued tööd
ja ettevõtted.

Head uut ja toimekat aia-aastat!

Leevike (07.01.2017)

Pfitzeri kadakas (Juniperus x pfitzeriana) ‘Mint Julep’ (15.02.2017)

Märtsikellukesed (27.03.2017)

Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) (07.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga X arendsii) ‘Rosakönigin’ (31.05.2017)

Aed-kullerkupp (Troilius X cultorum) ‘Orange Princess’ (16.06.2017)

Esiplaanil jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’, metssalvei (Salvia nemerosa) ‘Ostfriesland` ja lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) ‘Diabolo’ (29.06.2017)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (02.08.2017)

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (10.09.2017)

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ (10.09.2017)

Helmikpööris (Heuchera) ‘Cherry Cola’ (10.09.2017)

Maguskirss ehk murel (Prunus avium) ‘Meelika’ (05.12.2017)

 

Septembrikuu aed

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (28.08.2017)

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ (10.09.2017)

Purpur-siilikübar (Echinacea purpurea) ‘Magnus’ (10.09.2017)

Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii) ‘Walker’s Low’ (10.09.2017)

Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii) ‘Walker’s Low’ (10.09.2017)

Väike peiulill ‘Tangerine Gem’ (10.09.2017)

Võsa-raudrohi (Achillea ptarmica) ‘The Pearl’ (10.09.2017)

Helmikpööris (Heuchera) ‘Cherry Cola’ (10.09.2017)

Sügisene väänroos ‘White Eden’ (10.09.2017)

Aedleeklill (Phlox paniculata) ‘Sherbet Blend’ (10.09.2017)

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (10.09.2017)

Aedhortensia (Hydrangea paniculata) ‘Vanille-Fraise’ (10.09.2017)

Heckrotti kuslapuu (Lonicera heckrottii) ‘Goldflame’ (10.09.2017)

Heckrotti kuslapuu (Lonicera heckrottii) ‘Goldflame’ (10.09.2017)

Õitsemise lõpetanud laialehine parkjuur (Limonium latifolium (platyphyllum)) (10.09.2017)

Maisi õisikud (10.09.2017)

Suvised amplid maas ja õhus

Sellel suvel leidsid amplites ja pottides taas koha minu kaks lemmikut – puispetuuniad ja südajad suuterad. Viimased olid seekord küll täidisõielisest sordist ‘Double White’. Lisaks vanadele lemmikutele püüdsin aga leida ikka ka midagi uut, mida järele proovida. Nii saigi rippamplitesse puispetuuniale lisaks istutatud sinine tiiviklill ‘Blue’, potti sai pistetud esimest korda aga Argentiina raudürt ning poes silma hakanud tumeroosa õiega lill, mis tagantjärgi tuvastades võiks ehk põõsas-hõbekakra perekonda kuuluda.

Südajas suutera ‘Double White’, Argentiina raudürt ja tõenäoliselt pöösas-hõbekakar (27.07.2017)

Puispetuunia ‘Noa Mega Magenta’ (28.08.2018)

Sinine tiiviklill ‘Blue’ (28.08.2018)

Argentiina raudürt (28.08.2017)

See oli muidugi mul juba varasemast teada, et puispetuunia ning südaja suuteraga on elu lihtne – piisab ainult kastmisest ja väetamisest ning ei mingit muret vanade õite eemaldamisega. Esimest korda kasvatatud tiiviklill ja Argentiina raudürt osutusid aga selles osas täpselt sama mugavaks.

Marjaliköör

Juhul kui suvel jääb marju üle, võib need suhkru ja viinaga mõnusaks marjanapsuks villida. Suve teisel poolel pudelisse pistetud jook sünnib talve hakul lauale panna.

Juunikuu aiapildid

Hosta (Hosta) ‘Whirlwind’ ja padjand-leeklill (Phlox subulata) ’Mc Daniel’s Cushion’ (07.06.2017)

Õitsemiseks valmistuv verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) ‘Sioux Falls’ (07.06.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) ja haruline lursslill (Cimicifuga ramosa) ‘Carbonella’ (07.06.2017)

Valge padjandfloks (07.06.2017)

Hästi varjatud ilu. Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ õied (16.06.2017)

Van Houtte’i enelas (värdenelas) (16.06.2017)

Van Houtte’i enelas (värdenelas) (16.06.2017)

Harilik sirel (Syringa vulgaris) ‘Katherine Havemeyer’ (16.06.2017)

Harilik sirel (Syringa vulgaris) ‘Katherine Havemeyer’ (16.06.2017)

Pojengi õiepungad (16.06.2017)

Taimevahetuse käigus saadud nimetu hosta (16.06.2017)

Aediirised (16.06.2017)

Õitsemist alustav nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) (16.06.2017)

Verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) ‘Sioux Falls’ (16.06.2017)

Aed-kullerkupp (Troilius X cultorum) ‘Orange Princess’, taustal Fortune’i hosta (Hosta fortunei) ‘Albopicta’ (16.06.2017)

Aed-kullerkupp (Troilius X cultorum) ‘Orange Princess’ (16.06.2017)

Lauk (Allium) ‘Gladiator’ (16.06.2017)

Metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Caradonna’ (16.06.2017)

Võnk-pärgenelas (Stephanandra incisa) ‘Crispa’ (29.06.2017)

Padjand-leeklille e. padjandfloksi (Phlox subulata) ’Emerald Cushion Blue’ vahelt piilub harilik kukehari (Sedum acre) (29.06.2017)

Õitsev aedsalvei (Salvia officinalis), taga rabarber ja ees õitsemise lõpetanud padjand-leeklill e. padjandfloks (Phlox subulata) ’Emerald Cushion Blue’ (29.06.2017)

Metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Caradonna’ (29.06.2017)

Koduaia pojeng (sort teadmata) (29.06.2017)

Verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) ‘Sioux Falls’ (29.06.2017)

Tagareas vasakult Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Aurea’, hiigel-elupuu (Thuja plicata) ‘Whipcord’, eesreas aed-päevaliilia (Hemerocallis) ‘Stella de Oro’ (29.06.2017)

Kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’, villane nõianõges (Stachys byzantiana) ‘Lamb’s Ear’, kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’, mille taga lainjas hosta (Hosta undulata) ning kõrval Thunbergi kukerpuud (Berberis thunbergii) ‘Maria’ ja ‘Pink Princess’. Kõige taga paistmas harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Tiny Tim’ (29.06.2017)

Harilik kadakas (Juniperus communis) ‘Gold Cone’, ees metssalvei (Salvia nemerosa) ‘Ostfriesland` (29.06.2017)

Esiplaanil jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’, metssalvei (Salvia nemerosa) ‘Ostfriesland` ja lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) ‘Diabolo’ (29.06.2017)

Tähklavendli lõikamine

Tähklavendel on üks selline tegelane, kellega saan igal kevadel oma kannatust treenida. Ta on kevadel hiline ärkaja, nii et tükk aega vaatavad aias vastu üsna elutud hallid tuustid. Seetõttu taban end ikka aegajalt mõttelt, et ehk kaevaks nad ikkagi välja. Aga siis vaatan taas juulikuu aiapilte ja varun ikka veel veidi kannatust.

Jahe maikuu pildis

 

Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) (07.05.2017)

Kasvamist alustav kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’ (07.05.2017)

Lumeroos (07.05.2017)

Maguskirss ehk murel (Prunus avium) ‘Meelika’ (07.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga X arendsii) ‘Rosakönigin’ (07.05.2017)

Värdforsüütia (Forsythia x intermedia) ‘Spring Glory’ (07.05.2017)

Täidisõieline nartsiss (18.05.2017)

Rasvatihane ploomipuul ‘Ave’ (18.05.2017)

Tulbid (18.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga X arendsii) ‘Rosakönigin’ (31.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga X arendsii) ‘Rosakönigin’ (31.05.2017)

Harilik merikann (Armeria maritima) ‘Düsseldorfer Stolz’ (31.05.2017)

Kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’, kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’, Thunbergi kukerpuud (Berberis thunbergii) ‘Maria’ ja ‘Pink Princess’ (31.05.2017)

Kevadine eesaed (31.05.2017)

Tulbid (31.05.2017)

Suureleheline brunnera (Brunnera macrophylla) ‘Jack Frost’ (31.05.2017)

Kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’ kirju kadaka (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’ embuses ja taustal paistmas veel Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Maria’ (31.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) ‘Purpurteppich’ (31.05.2017)

Tulbid tuules. Ees taluaia nimetu pojeng, vasakul rohevahetuse käigus saadud hosta ja kaugemal taga pehme mesihein (Holcus mollis) ‘Jackdaws Cream’ (31.05.2017)

Padjand-leeklill (Phlox subulata) ’Mc Daniel’s Cushion’ värdforsüütia (Forsythia x intermedia) ‘Spring Glory’ varjus (31.05.2017)

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) (31.05.2017)

Kastmisvee arvesti praktikas

Nüüd kui suur suvi kohale jõudis, aga vihmavett veel varuks pole, avanes lõpuks võimalus ka talvel kohale jõudnud veearvestit praktikas testida. On küll täpselt nii hea kui ma lootsin. Ehk et ei mingit kõhutundele lootmist – lähed vaatad, kas vajalik kogus veest on taimel käes ning tõstad  edasi järgmise taimeni. Eriti mõnus ja sobilik tegevus seejuures väikestele abilistele.

Minu senine kastmisretsept: ~1-meetrine puu/põõsas = 10 liitrit vett

Kastmisvee arvesti

Kevad tuleb mühinal

Kevadet on juba üha rohkem tunda ja ka näha. Piltidel on märtsikellukesed täpselt nädal enne ja nädal pärast kevade saabumist. Nii see hooaeg algab :)

Märtsikellukesed (13.03.2017)

Märtsikellukesed (27.03.2017)

Pookimine: esimene katsetus

Meie aed on väike ja seepärast tuleb taimede valikul olla üsna valiv. Kuna meil oli ainult üks õunapuu (küll pereõunapuu, aga siiski), siis mõtlesin, et üks suveõunu kandev puu võiks meie aeda veel mahutuda. Viljapuudega on teatavasti aga see keeruline lugu, et ostmiseks läheb tihtipeale siis kui vilju maitsta ei saa ja kui sort ka vähemlevinum, siis  pole isegi ostmise õigest ajastamisest kasu.

Seega tuli minna riski peale ja valisin õunapuu hoopis selle järgi, et õuna saaks süüa juba võimalikult vara. Ja vara siis hooaja mõttes, mitte kasvuaastates. Selleks tundus suviõun “Pirja” olevat just see õige. Tarbimisküpsust lubati kohati juba juulikuust.

Meie õnneks saime tegelikult juba kohe järgmisel aastal ka esimest õuna maitsta. Ja mis selgus … pole siiski nagu päris minu maitse. Pean muidugi kohe täpsustama, et see minu maitse ongi pisut teistmoodi. Nimelt meeldivad mulle pigem hapumat sorti õunad. Või õigemini mulle üldse ei meeldi väga magusad või “mahedad” õunad. Õunas peab ikka parasjagu särtsu ja maitset olema. Kuna ülejäänud pere hindas aga õuna sobivaks, siis puud välja kaevama ma siiski ei hakanud. Otsustasin hoopiski pookimist katsetada ja mõned õunapuu oksad mingile teisele sordile loovutada.

Mõeldud – tehtud

2016. aasta kevadel uurisin kättesaadavat materjali pookimisest ja otsustasin kohe asja järele proovida. Mõned materjalid, mis mulle abiks olid:

Lilleseemned Inglismaalt

Sõbrapäevaeelsel nädalavahetusel potsatas mu postkasti UK-s seemneid ja taimi* müüva firma Mr.Fothergill’s sooduspakkumine, mille raames sai kaupa tellida ilma saatekuluta. See andis põhjust nende valikuga pisut lähemalt tutvust teha ning loomulikult ei saanud sellist pakkumist ka kasutamata jätta.

Nii umbes nädalajagu hiljem jõudiski oodatud pakk kohale. Paki saamine on alati nagu teised jõulud :) . Saadetist avades selgus, et lisaks mu kolmele lilleseemnepakile oli kaasa pandud ka kaks tasuta seemnepakki – päevalilled ja redised. Rediste puhul on eriti vahva, et tegu on pikkade redistega, mida ma ise poleks tõenäoliselt kunagi valinud. Olen kippunud pigem ikka pontsakas-ümaraid rediseid vaatama ja ostma, aga nüüd saabki ära proovida, et mida need porgandilaadsed redised endast kujutavad.

Mis siis tellitud sai?

Veebruarikuu aed

Roomav kadakas (Juniperus horizontalis) ‘Golden Carpet’ (15.02.2017)

Pfitzeri kadakas (Juniperus x pfitzeriana) ‘Mint Julep’ (15.02.2017)

Harilik kadakas (Juniperus communis) ‘Gold Cone’ (15.02.2017)

Puhas töö! Lindudele söögiks jäetud purpur-siilikübarad. (15.02.2017)

Kevadet ootav harilik sirel (Syringa vulgaris) ‘Katherine Havemeyer’ (15.02.2017)

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Degroot’s Spire’ (15.02.2017)

Mikrobioota (Microbiota decussata) (15.02.2017)

Roomav kadakas (Juniperus horizontalis) ‘Andorra Compact’ (15.02.2017)

Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) (15.02.2017)

Kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Star’ (15.02.2017)

Veebruarikuised varjutused

Kevadpäikese eest varjutatud elupuud. Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Holmstrup’. (15.02.2017)

Nagu juba traditsiooniks on saanud, siis veebruarikuus annab koos külmakraadidega endast märku ere päike. Sel aastal 2 aastat kevadpäikest näinud elupuud enam katet ei saanud. Küll aga said varjukanga peale need, kel kevadpäikesega kohtumisi olnud vaid kord või kes lihtsalt kevadpäikese suhtes hellikud. Suve lõpus istutasin ka mõned elupuud, mis samuti endale päikesevarju said. Nendega oli aga lahendus väga lihtne – varjukanga sai panna aia külge, nii et lisaks varjule on taimedel piisavalt õhku enda ümber. Ideaalne, kui selline eemal asuv vari on võimalik organiseerida või varnast võtta.

Talikülvi start!

Külvihooaeg on siis nüüd ametlikult avatud. Talikülviga sai jaanuarikuu eel-eelviimasel päeval ära külvatud kullerkupp ja kaldlauk. Protsess oli sarnane eelmistel aastatel tehtule:

• täitsin külvinõu alumise osa 3/4 ulatuses külvimullaga;
• kastsin külvianuma korralikult läbi;
• külvasin seemned;
• pihustasin peale ohtralt kummeliteed;
• lisasin anumasse külvatud taime nimetuse ja külvikuupäevaga varustatud infokandja (minu viimase aja lemmikud on koju kogunenud üleliigsed puust söögipulgad, kuhu vajalik info õnnestub küll üsna pisikeselt, kuid täitsa edukalt kirja panna);
• sobitasin anumale peale tema “kaane”;
• kleepisin korgi asemel külvinõule kleeplindi risti, nii et suurem osa august on kaetud, kuid õhk saab liikuda ja lumi/vesi jõuab ka mingil määral anumasse.

Talikülvi ootavad lilleseemned

Talikülv (30.01.2017)

Talikülv (30.01.2017)

Kullerkupp Golden Queen seemnepakk

Kaldlauk (Allium cernuum) seemnepakk

Järgmised külvid jäävad tõenäoliselt märtsikuusse, mil läheb maha enamik seemnetest – püsikud ja külmakartmatum ettekasvatatav söögikraam (nt. porrulaugule sobis eelmisel aastal märtsikülv hästi). Aprillis järgnevad suvikud. Aprillis ja mais saab loodetavasti juba ka otse peenramaale köögivilju külvata.

Sellised on vähemalt praegused plaanid. Näis, mis ilmataadil sel kevadel varuks on ja eks siis tuleb vastavalt sellele ka oma plaane vajadusel ümber sättida.

 

Kastmisvee arvesti (unboxing)

Jõulukingiks vihjatud kastmisvee arvestiga läks nii, et kui see juba netiavarustest leitud sai, siis tellisin hoopiski ise selle endale ära. Kohale tuli see täpselt nii nagu lubatud – 8 päevaga. Aga enne kui ma jõuan selleni, et mis täpsemalt kohale jõudis, siis lühidalt, et milleks ma seda üldse kasutada kavatsen.

Miks sedasorti vidinat vaja võiks minna?

Kastmisvee arvesti (ostukohani jõuab pildil klikkides)

Juhul kui kastmiseks on kasutusel veevoolik, siis on väga keeruline hinnata kui palju vett on taimele parasjagu juba kulunud. Teadupärast pole mõtet lihtsalt peenrapinda märjaks kasta, vaid selleks, et mitte taime juuri pinnapealsesse kihti meelitada, kastmisest ka kasu oleks ja seda võimalikult vähe teha tuleks, on vaja seda päris põhjalikult teha (loe nt siit: Maakodu artikkel kastmise kohta). 10 liitrit 1 m² peale on umbes 10 cm märga mulda.

Selleks, et see vesi suure hooga mööda ilma laiali ei voolaks, olen kasutanud seejuures tehnikat, et seadistan kastmispihusti veejoa üsna nõrgaks, nii et taimeni jõudev vesi jõuaks kohe ka pinnasesse ära imbuda. Mis tähendab, et ma jätan voolikuotsa pikemaks ajaks taime juurde ja käin seda vahepeal siis järgmise taime juurde ümber tõstmas. Mis kõik teeb ühe taimeni jõudnud veekoguse hindamise veelgi keerulisemaks. Ja just selleks ma sedasorti abimeest kavatsengi kasutada.

Nüüd aga lähemalt kohale jõudnud pakist ja arvestist endast.

Talikülvi saak vol.2

Talikülvi esimesest katsetusest on möödas nüüd pea 2 aastat. Talikülvi kevadisest tärkamisest võib lugeda siit: Talikülvi saak vol.1. Enne kokkuvõtva ülevaate juurde asumist kõigepealt nimekiri taimedest, mille seemned said tookord talikülviga kasvama pandud.

Veebruari lõpus:

• arendsi kivirik “Purpurteppich”,
• verev helmikpööris “Sioux Falls”,
• harilik kukehari “Golden Carpet”,
• kollane lina “Compactum”,
• roosa lina,
• suur teeleht “Variegata”,
• haruline lursslill “Atropurpurea”,
• stepirohi.

Aprilli alguses:

• punane päevakübar “Bravado”,
• punane päevakübar “White Swan”,
• kaksikkannus-roos “Twinspur”.

Aprilli lõpus:

• kurgirohi,
• tsinnia e. pruudisõlg “Polar Bear” (valge),
• tsinnia e. pruudisõlg “Cherry Queen” (punane),
• sidrunhein,
• jaapani priimula ja
• öölevkoi.

Pärast kaht kasvuaastat on kokkuvõtlikud tulemused järgmised.

Talvekasukates leevikesed

Täna näitas kraadiklaas päeval -19 kraadi, mis tähendas, et leevikestel oli põhjust end eriti puhevile ajada. Seepärast oli neid ka veel eriti hästi märgata kui nad oma lemmikpõõsale – lodjap-põisenelasele – pruukostile tulid.

Leevike (07.01.2017)

Leevikesed (07.01.2017)

Talvised külalised põisenela põõsas maiustamas (07.01.2017)

Leevike (07.01.2017)

Head uut aastat!

Kingispikker päkapikule

Koos detsembriga saabunud jõuluaeg on juba täies hoos. See omakorda tähendab, et on viimane võimalus jõuluvanale üks kena kiri kirjutada, kuhu saab muuhulgas kirja panna ka mõttes mõlkuvad kingisoovid. Ja no ilmselgelt on ühe aiasõbra soovide nimekirjas hulk aiaga seotud tarvikuid. Päkapikud pange nüüd tähele …

1. 

   Pargiroos ‘Hansaland (RgH)’ (29.06.2016)

   Nüüd kui oma roose muldamas ja katmas käisin, sain taas tunda rooside okkalist iseloomu ning hoolimata käes olnud kinnastest, naasesin tuppa ühe valusa sõrme ning seal kindlalt sisse seadnud roosiokkaga. Suvel käisin üht roosiokast lausa perearsti juures välja võtmas, sest no lihtsalt ise kätte ei saanud, aga nii tulivalus oli. Olen juba mitu korda mõlgutanud mõtteid, et tuleb poodi spetsiaalsete “roosikinnaste” järele minna, kuid siiani pole veel nii kaugele siiski jõudnud. Tahaks väga loota, et kui roosidega tegelemiseks on spetsiaalsed kindad loodud, siis õnnestub ehk edaspidi sellistest juhtumitest pääseda.

   

   Aedniku pühapäeva tulemus – värsked naadijuured (10.04.2016)

2. Iga kord kui aias tõsisemaks töötegemiseks läheb ning tuleb kasutusele võtta kummikud, siis mõtlen ikka mitu korda, et kas ikka ilma kummikuteta ei saaks hakkama. Kummikud on mul ju tublid ja vastupidavad, aga traditsiooniliselt sügava tallamustriga. See aga tähendab, et kui lisaks mullas müttamisele tuleb ka kuskil sillutatud pinnal, trepil või kuuris käia, siis võib mulle järgneda kui Gretekesele ja Hansukesele, aga mitte leivapuru, vaid kummikutallast pudenevate mullatükkide järgi. Nii et “isepuhastuvad” kummikud, mida kuulupärast saab puhastada vaid taldade teineteise vastu hõõrumisega ning tundub, et mulda väga kaasa endaga ei võtagi, oleksid küll imetoredad. (PS! Pildil on minu “pühapäevakummikud”, mis on küll vähem pudisevad, kuid leiavad kasutust vaid eriti erilistel puhkudel :) )

Veemõõdik

3. Taanis juhtusin ühes poes nägema toredat vidinat – aiavooliku otsa käivat veemõõdikut. Tundus väga põnev asjake olevat, aga tundus, et väga vaja seda vist ikkagi ei lähe ning nii see ostmata ka jäi. Ja pärast seda olen kõikidel kuiva- ja kastmisperioodidel tõdenud, et tegelikult kuluks selline vidin küll vägagi ära. Niiviisi silma- või kõhutunde järgi on ikka päris keeruline hinnata, et kas on juba piisavalt kastetud või mitte. Selles osas meeldib mulle näiteks kastekannuga rohkem kasta, et on väga selge pilt sellest, et kui palju seda vett nüüd mingile taimele või peenrajupile saab. Aga kuna ikka juhtub nii, et pikema kuivaperioodi ajal kogutud vihmaveest ei jätku, siis unistan jätkuvalt sedasorti veemõõdikust, mis aitaks veekulu kohe näha. Näiteks Gardenal tundub selline mõõdik täitsa korralik olevat (rohkem infot kui klikid pildil).

Nii et jõuluvana, jään sind ootama! :)

Rooside talvekate

Selle aasta sügis on minu jaoks tavapärasest kiiremini möödunud. Nii juhtuski, et kui esimene lumi maha tuli, avastasin, et mu roosid on ju kõik alles talveks ettevalmistamata. Lohutades end sellega, et lumi on soojenduseks ning külmakraadid olid ka üsna tagasihoidlikud, otsustasin “talveks ettevalmistusega” tegeleda siis kui lumi on läinud. Ja kuigi novembri alguses oli ilusa lumevaiba tõttu juba tõeline jõulutunne, siis novembri teisel poolel oli tagasi tavapärane Eesti sügisilm. Novembrikuu viimasel nädalal, vahetult enne pisut krõbedamate külmakraadide ja uue lume kohale jõudmist, jõudsin ka mina lõpuks oma rooside muldamise ja katmiseni.

Potiroosi talvekate (16.01.2016)

Päikeseline talvepäev (03.12.2016)

Üldiselt tunduvad roosid mulle pisut tülikate tegelastena ja väga palju neid meie aiast ei leia. Mõned on aga siia siiski kas kingitult või katsetamistuhinas jõudnud ja vajavad ka vähem või rohkem talvevarju.

Ebaküdoonia esmakordne saak

Eelmisel talvel juhtusin lugema artiklit, kus kirjutati, et selleks, et ebaküdoonia kandma hakkaks, peab olema vähemalt kaks põõsast. Minul oli aias aga ainult üks ning pärast sellist teavet olin justkui leidnud põhjuse, miks juba 3-aastane põõsas ei ole näidanud ei ühtki õit, viljadest rääkimata. Kuna ebaküdoonia on üsna laiutava iseloomuga põõsas (ja peab ütlema et mitte eriti atraktiivne), siis tegin juba talvel otsuse, et selle põõsa kolin oma aiast ära. Kui kevadel aga põõsas esmakordselt oma õisi näitas, siis otse loomulikult otsustasin välja kaevamisega veel pisut oodata. Suve jooksul aga oh üllatust, selgus, et põõsal on esmakordselt ka viljad küljes. Ja nii ma sügist ning esmast saaki ootama jäingi.

Septembri lõpus, enne oodatavaid esmaseid öökülmi, tõin saagi tuppa ning mõne nädala pärast jõudsin ka nende hoidistamiseni. Juhtusin lugema ka üht nippi, kuidas ebaküdooniat lihtsalt ja ilma suurema kaoseta hakkida (vt. siit). Purki panemiseks kaalusin lõigatud tükid ära ning segasin juurde täpselt sama palju suhkrut kui oli ebaküdooniaid. Pildil olevast hunnikust sain kolm purgitäit mõnusalt krõmpsuvat toorhoidist, mida lisaks tee sisse panemisele meeldib mulle ka niisama lusikaga süüa.

PS! Viimase aja avastus on, et kui sellele ebaküdoonia siirup-hoidisele gaseeritud vett lisada, siis saab sellest mõnusalt hapuka limonaadi :)

Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ (13.05.2016)

Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ esimene saak (sügis 2016)

Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) ‘Crimson and Gold’ esimene saak (sügis 2016)

Ebaküdooniaviljade puhastamisest järele jäänud südamikud

Ebaküdooniaviljade viilud

Suhkruga segatud ebaküdoonia toorhoidis

Kiire sügis

Selle aasta sügis möödus muude toimetuste tõttu minu jaoks kahjuks nii kiiresti, et sügiskuudel sai aiast tehtud täpselt 3 pilti. Aga olgu needki siis siin ära toodud.

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ (03.09.2016)

Aedhortensia (Hydrangea paniculata) ‘Vanille-Fraise’ (03.09.2016)

Heckrotti kuslapuu (Lonicera heckrottii) ‘Goldflame’ (03.09.2016)

Esimene maisisaak

Talvel oma peenraplaani paika pannes ja kokku kasvama sobivaid taimi uurides selgus, et  minu köögiviljapeenrasse võiks sobida ka mais. Selle vastu ei olnud mul midagi, sest keedetud värske mais on üks mu suurimaid lemmikuid.

Eesti seemnelettidel polnud ma tõttöelda maisi väga märganud ja seepärast sai maisiseemned tellitud Iirimaalt. Tellitud ja maha sai pandud kaks sorti:

• magus mais ‘Earlybird F1’, mis on aretatud USA ja Kanada põhjapoolsetele piirkondadele ning peaks eriti sobiv olema külmematesse piirkondadesse;
• magus minimais ‘Minipop F1’.

Juulikuu aed

Eesaia peenranurk, kus esiplaanil õitsev lainjas hosta (Hosta undulata), mille taustaks (vasakult) harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Tiny Tim’, Thunbergi kukerpuud (Berberis thunbergii) ‘Pink Princess’ ja ‘Maria’, kuldne-piimalill (Euphorbia polychroma) ‘Bonfire’, roomav kukehari (Sedum spurium) ‘Coccineum’ ja kirju kadakas (Juniperus squamata) ‘Blue Carpet’ (14.07.2016)

Hosta (Hosta) ‘Beauty Substance’ (14.07.2016)

Arendsi astilbe (Astilbe x arendsii) ‘Snowdrift’ (14.07.2016)

Õitsev mägisibul (14.07.2016)

Pargiroos ‘Hansaland (RgH)’, ees tähklavendel (14.07.2016)

Tähklavendel (14.07.2016)

Aed-leeklill (Phlox paniculata) ‘Aida’ (14.07.2016)

Liilia (Lilium) ‘Candy Blossom’ (14.07.2016)

Liilia (Lilium) ‘Candy Blossom’ (14.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (14.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (14.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (14.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (14.07.2016)

Kobarpea (Ligularia) ‘Dragon Wings’ (14.07.2016)

Purpur-siilikübar ehk punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘Bravado’ (20.07.2016)

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (20.07.2016)

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (20.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (20.07.2016)

Aedhortensia (Hydrangea paniculata) ‘Grandiflora’ (27.07.2016)

Aed-leeklill (Phlox paniculata) ‘Aida’ (27.07.2016)

Purpur-siilikübar (Rudbeckia) ‘Brilliant Star’ (27.07.2016)

Liblikate lemmikud! Purpur-siilikübar (Rudbeckia) ‘Brilliant Star’ (27.07.2016)

Päevaliilia (Hemerocallis) ‘Irresistable Charm’ (27.07.2016)

Päevaliilia (Hemerocallis) ‘Arctic Snow’ (27.07.2016)

Päevaliilia (Hemerocallis) ‘Regency Heights’ (27.07.2016)

Pinnakatteroos ‘The Fairy’ (27.07.2016)

Purpur-siilikübarad ehk punased päevakübarad (Echinacea purpurea) ‘Bravado’ ja ‘White Swan’ (27.07.2016)

Purpur-siilikübar ehk punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘Bravado’ (27.07.2016)

Aedhortensia (Hydrangea paniculata) ‘Vanille-Fraise’ (27.07.2016)

Kollane lina (Linum flavum) ‘Compactum’ (27.07.2016)

Rooside tahmlaiksuse ennetamine

Eelmisel aastal tabas mu väheseid roose tahmlaiksus. Seetõttu hoidsin sel aastal neil silma peal ja olin valmis ka juba ennetavalt tegutsema. Lugesin ju juba eelmisel aastal, et ennetavalt tuleks roose pritsida Scorega lausa enne jaanipäeva. Aga kui sel ajal oma roosipõõsaid inspekteerimas käisin, olid kõik kõige parema tervise juures ning pritsimine tundus kuidagi … asjatu “mürgitamine”.

Täna aga kustus lootus, et ehk sel aastal see haigus minu roose ei taba. Ikkagi on Louise Odieri alumised lehed juba haigustunnustega ja seetõttu alustasin koheselt ka Score-rohelise-seebi-kuuriga. Järgmine aasta tuleb siiski seda jaanipäevaeelset ennetavat pritsimist proovida, sest nähtavasti on olud selle haiguse jaoks mu aias soodsad.

Otsisin aga veel infot tahmlaiksuse ennetusvõimaluste kohta. Siinkohal väike nimekiri:

• Vask- ja raudsulfaadiga pritsimine. Pritsida roose sügisel peale lehtede koristamist ja enne üles muldamist kas vask- või raudsulfaadi lahusega. Sügisel ühega neist ja kevadel enne pungade puhkemist teisega. (Põltsamaa Roosiaed 2015)
• Tahmlaiksuse eest peaksid roose kaitsema tomatid ja laugulised, eriti murulauk ja küüslauk (Metsik Aed. Seltsilistaimed … 2016). Tomatit päris roosiga koos ehk ei kasvata, aga näiteks murulauk on ilupeenrasse täitsa sobiv.
• Seenhaigusi saab tõrjuda põldosja tõmmise või hautisega, kaaliumpermanganaadi vesilahuse ja lehtpuutuhaga. Pritsimisvedelike puhul võiks kleepuvuse suurendamiseks lisada lahusele ka rohelist seepi. (Ehrlich 2013)
  • Põldosja hautise valmistamiseks tuleks võtta 200 gr värsket või kuivatatud põldosja ürti ja 2 liitrit vett. Segul tuleks lasta nõrgal tulel üks tund haududa. Pritsimisel lahjendada saadud hautist veega vahekorras 1:10. Pritsida tuleb kuni hilissuveni iga nädal, mil sooja on rohkem kui 10 kraadi.
  • Kaaliumpermanganaadi puhul tuleks valmistada keskmiselt lillakas vesilahus. Valmis segatud lahust tuleb kasutada kohe, sest seismisel kaotab ta mõju.
  • Lehtpuutuhka tuleks raputada taimedele paaripäevaste vahedega hommikuse kaste ajal.

Tee ise kirsi- ja ploomikorjaja

Nädalavahetusel redeliga vanade ja kõrgete kirsipuude all ukerdades meenus järsku paar aastat tagasi meisterdatud abivahend, millega saab kirsid ja ploomid kõrge puu otsast kätte. Otsisingi kodukootud korjaja välja ning kohtades, kuhu redelit ei õnnestunud püsti panna, oli tegu täiesti asendamatu tööriistaga.

Vaja läheb:

• pooleliitrist plastpudelit,
• pikka puust vm. materjalist tokki või harjavart,
• kleeplinti,
• kääre.

Tee ise taimele ronimisredel

Suve hakul jõudis meie aeda Heckrotti kuslapuu ‘Goldflame’. Koht oli kenasti olemas, kuid tuge, midamööda üles ronida, veel mitte. Poest ei õnnestunud ettekujutusele vastavat taimetuge leida ja seega rääkisin ideest oma meistrimehest abikaasale. Pisut nokitsemist ja valmis ta saigi – täpselt selline nagu ma oma vaimusilmas ette nägin.

Vaja läheb:

• metallist aiapaneeli või selle tükke,
• kaablikinnitusi,
• ülemise ääre kinnitamiseks kruvi ja seib,
• töövahenditena ketaslõikurit, näpitsaid (kaablikinnituste lõikamiseks) ja akutrelli või kruvikeerajat.

Juunikuu aed

Võnk-pärgenelas (Stephanandra incisa) ‘Crispa’ (10.06.2016)

Vana taluaia pojeng (10.06.2016)

Vana taluaia pojeng (10.06.2016)

Metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Caradonna’ (10.06.2016)

Söödava kuslapuu esimene hooaeg (06.06.2016)

Metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Caradonna’ (10.06.2016)

Ebajasmiin (Philadelphus cult.) ‘Plenus’ (15.06.2016)

Taluaiast pärit kõrge aediiris, taustaks nooruke haruline lursslill (Cimicifuga ramosa) ‘Carbonella’ (15.06.2016)

Õitsemist lõpetav harilik merikann (Armeria maritima) ‘Düsseldorfer Stolz’ (15.06.2016)

Roomav kukehari (Sedum spurium) ‘Coccineum’ (29.06.2016)

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria) ‘Little Robert’ (29.06.2016)

Aed-päevaliilia (Hemerocallis) ‘Stella de Oro’ (29.06.2016)

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) ‘Weisse Clips’ (29.06.2016)

Tükike eesaiast (29.06.2016)

Tükike eesaiast (29.06.2016)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Golden Princess’ ja metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Ostfriesland’ (29.06.2016)

Pargiroos ‘Hansaland (RgH)’ (29.06.2016)

Pargiroos ‘Louise Odier (B)’ (29.06.2016)

Taluaiast pärit kõrged päevaliiliad (29.06.2016)

Hall nelk (Dianthus gratianopolitanus) ‘Rotkäpchen’, taustal pehme mesihein (Holcus mollis) ‘Jackdaws Cream’ (29.06.2016)

Metssalvei (Salvia nemorosa) ‘Ostfriesland’, taustal harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Yellow Ribbon’ ja kobarpea (Ligularia) ‘Dragon Wings’ ning veelgi kaugemal harilik elupuu (Thuja occidentalis) ‘Brabant’ ja lodjapuulehine põisenelas (Physocarpus opulifolius) ‘Diabolo’ (29.06.2016)

Äraõitsenud lodjapuulehine põisenelas (Physocarpus opulifolius) ‘Diabolo’ (29.06.2016)

Maguskirsipuu ‘Meelika’ (29.06.2016)

Esimest õitsemist ootav valgeõieline punane päevakübar (Echinacea purpurea) ‘White Swan’ (29.06.2016)

Harilik kukehari (Sedum acre) (29.06.2016)

Kauaoodatud murelisaak

7 aastat kasvamist ja ootamist ning lõpuks andis meie aia ainuke murel ehk maguskirsipuu ‘Meelika’ esimese saagi, mida saab tõesti saagiks nimetada. Mmm…mõnus ja maitsev!

Maguskirsipuu ‘Meelika’ saak (29.06.2016)

Maguskirsipuu ‘Meelika’ esimene suuremat sorti saak (täpsemalt küll pool saagist) (29.06.2016)

Maguskirsipuu ‘Meelika’ (29.06.2016)

Maguskirsipuu ‘Meelika’ (21.06.2016)

Õiterüüs maguskirsipuu ‘Meelika’ (08.05.2016)

Õitsemiseks valmistuv maguskirsipuu ‘Meelika’ (04.05.2016)

Maguskirsipuu ‘Meelika’ (23.02.16)

Oma osa saagi saamisel oli kindlasti ka võrgul, mis puule enne jaanipäeva peale sai. Seejuures sai seda võrku ka pisut “tuunitud”. Esimese hooga sättisime seda puule nii- ja naapidi, kuid ikka jäid vahed, mis lindudele võisid ahvatlevad ligipääsukohad olla. Nii võtsimegi võrgu maha, lõikasin selle risti pooleks ning õmblesin pikemat külgepidi omavahel kokku. Nii oli tulemuseks täpselt paras ruudulaadne võrk, mille sai alt kinni siduda ning nii olid murelid kenasti kõikjalt kaitstud.

Võrgutatud kirsipuu (29.06.2016)